Korduma kippuvad küsimused

Vastavad rehvimõõdud on märgitud kas auto kütusepaagi korgile või juhiukse postil. Arvestada tuleks sellega, et juba paigaldatud rehvid ei ole alati õiged, seega on enne uute rehvide ostmist oluline uurida, milline rehvimõõt Teie autole sobib. Kui Teil on siiski endiselt kahtlusi, soovitame pöörduda meie klienditeeninduse poole, et saada professionaalset nõu kõiges rehvidega seonduvas.

Nii suve- kui talverehvidel on kulumisnäitajad. Õigusaktidega määratud minimaalne lubatud mustrisügavus on talverehvidel 4 mm ja suverehvidel 1,6 mm. Siiski soovitame pöörata tähelepanu kulumisele igapäevaselt. Kui sõit muutub ebastabiilseks, eriti märja ilmaga, on aeg vahetada rehvid.

Pidurdusteekonda võivad mõjutada mitmed tegurid: kummi koostis, turvise disain, rehvi seisukord (uued või kasutatud), sõiduki kaal ja hooajalisus. Näiteks kui talverehvide pidurdusteekond on talvetingimustes lühem, siis suvel on nende samade rehvide pidurdusteekond palju pikem.

Seetõttu on hädavajalik hinnata rehvide seisukorda ja sobivust hooajaks. Kõigil EL-is turustatavatel rehvidel peab olema silt, mis sisaldab teavet iga rehvi pidurdusteekonna kohta märjal teepinnal.

Kindlustusseltsid võivad keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui rehvid ei vasta seaduse nõuetele: nende kulumine ületab määratud minimaalse turvise sügavuse või ei vasta aastaajale.

Talverehvide pehmem kummisegu, võrreldes suverehvide kummiseguga, näitab paremaid sooritusnäitajaid madalatel temperatuuridel. Talverehvidel on spetsiaalsed lamell- (turvisemustri elementide) tehnoloogiad, mis tagavad hea juhitavuse mitte ainult lumel ja jääl, vaid ka märjal talvisel teel.

Suverehvide turvisemuster ei ole kohandatud kokkupuuteks lume ja jääga, mille tulemusena pikeneb auto pidurdusteekond.

Seevastu aastaringsed rehvid on mõeldud pehmematele kliimatingimustele.

Joondamine on soovitatav joonduskontrolli teenus pärast iga rehvivahetust, mis tagab, et paigaldatud rehvid ei kahjustata vale joondamise tagajärjel. Õigesti reguleeritud rataste joondus-kaldenurk tagab teie auto stabiilsuse teel, hõlbustab juhitavust ja pikendab ka rehvide kasutusiga.

Jah. Igal rehvil on teatud veeretakistus. See on jõud, mis toimib vastu rehvi veeremise suunale. Kuna rehvid moodustavad sõiduautode puhul kuni 20% ja veoautode puhul kuni 35% kogu kütusekulust, on oluline saavutada madalad veeretakistuse näitajad.

Sõiduki massi mõjul deformeeruvad rehvid teepinnaga kokkupuute kohas ja kaotavad energiat kütuse näol. Mida suurem on deformatsioon, seda suurem on veeretakistus ja vastavalt suurem kütusekulu.

Originaalkomplekti rehvid on rehvid, mis paigaldatakse autodele juba tehaseversioonis. Homologeeritud rehvid on teatud konstruktsioonimuudatustega rehvid, mille tellivad autotootjad ja mis on valmistatud konkreetsete automudelite jaoks.

Igal rehvil ja veljel on oma raskeimad punktid, mis tekitavad tasakaalustamatuse, tekitades nii vibratsiooni, muutes auto raskesti juhitavaks ja soodustades rehvi enneaegset kulumist. Selle vältimiseks ja rehvi pika tööea ning mugava sõidu tagamiseks on vaja läbi viia tasakaalustamine. Rehvid tuleb kindlasti tasakaalustada iga hooaja alguses enne nende kasutamist.

Rehvirõhk mõjutab rehvide kulumise kiirust, sõiduohutust ja -mugavust, kütusesäästlikkust ning auto veeremi kulumist.

Igal juhul on soovitatav rehvi remont usaldada spetsialistidele. Kui kahjustus on rehvi küljel, siis neid ei parandata.

Rehvihooldust on soovitav teostada spetsiaalse rehvivahuga, mis kaitseb UV-kiirte eest.

Teoreetiliselt võib kasutada erinevat tüüpi rehve, kuid rehvitootja ei soovita kasutada erinevat tüüpi turvist korraga. Liikluseeskirjad näevad ette, et samal teljel peavad olema ühesuurused rehvid.

On juhtumeid, kus saate erinevatele telgedele panna erineva suurusega rehve, kuid eeldusel, et see on autotootja poolt ette nähtud. Erinevat tüüpi rehvide kasutamisel tuleks nende kulumist regulaarselt kontrollida.

Oleneb auto veoteljest. Veoteljele paigaldatakse uued rehvid, et kogu komplekt kuluks ühtlaselt.

XL tähendab Extra Load – suurenenud kandevõime. XL-tüüpi rehvidel on tugevdatud külgseinad ja need on tavaliselt madala profiiliga rehvid.

Sellele küsimusele ei saa üheselt vastata, sest rehvi kasutusiga sõltub mitmest tegurist, nagu sõiduolud, kulumine, teekate jne, kuid keskmiselt peavad rehvid vastu 2-4 hooaega.

Kindlasti mitte, sest suverehvid ei ole erinevalt talverehvidest mõeldud talvisteks ilmastiku- ja teeoludeks ning ohutuse seisukohalt pole mõeldud talviseks sõitmiseks.

Suverehvid ja aastaringsed rehvid erinevad ennekõike kummi koostise ja turvisemustri poolest. Aastaringsete rehvide mustris on rohkem pilusid ja sooni, turvis on killustatud, et täita oma ülesandeid ka lumistes oludes. Seevastu suverehvid on kõvema koostisega ja turvises vähem sooni, nii et rehv säilitab jäikuse ja säilitab ka vormi suurenenud koormuse korral.